Tere tulemast Jaapanisse

No tere,

Ma kirjutan nüüd selle postituse eesti keeles, sest tean, et seda ootavad paljud eestlased ja nii on neil ehk kergem lugeda. Ma hetkel istun Tokyo’s hotellitoas, kell on 21.19, õues on umbes 15 kraadi sooja ja väga lämbe, kuid ausalt öeldes kiindusin sellesse kuumussesse kohe ära. Jaapanlased on seni väga toredad ja abivalmid olnud ja olen kindel, et on ka edaspidi. Ma olen endale palju uusi tutvusi saanud – 1 soomlane, korealane, thailane, hungerlane ja terve jaapanlaste kari! Ma panen hetkel kõik oma jaapani keele oskused mängu ja tunnen end nii hästi kui saan millestki aru ja veel oskan vastata kah :D. Siin pole mul Wifi’t ega telefoniga helistamise võimalusi. No arvake, mida tunneb noor eesti arvutisõltlane... telefoniga kah midagi pole teha peale muusika kuulamise.

Ma räägin sellest, kuidas mu teekond algas (teen lühidalt, siis on mugavam silmale):

18.märts

06:30 – äratus, pesu ja söömine. Pakkisime veel viimased asjad.

08.15 – väljasõit. Sõitsime ka Liisi (mu õe) poolt Kehtnast läbi ja korjasime nad peale. Terve pere oli põhimõtteliselt saatmas.

11.00 – jõudsime lennujaama, enne seda käisime Ülemistes eurosid yeenideks vahetamas. Mul oli kotil väga kõvasti ülekilosid ja hetkeks tekkis kõigil paanika. Kott tehti lahti, asjad lendasid siia sinna, kuid lõpuks oli kõik väga hästi.

13.00 – tõusis lennuk – reis Helsinki

13.30 – jõudsin kohale. Sain Saskiaga passida lennujaamas kohe 4h, kuid see aeg läks kiiresti, sest meil oli koos lõbus.

17.00 (umbes) – läksime Jaapani lennuki peale. Me sõitsime natuke alla 10h ja kui aus olla, siis tundus isiklikult mulle, et me oleksime nagu 4-5h vaid sõitnud, sest me rääkisime palju juttu, olime niisama lahedad, proovisime magada, sõime, täitsime mingeid pabereid. Mina vaatasin lastefilme vahepeal, kui Saskia tukastas. Hiljem üritasime vaadata jaapani keelset Harry Potterit, aga see oli lihtsalt liiga koomiline ja ega me midagi aru ei saanud ka.

Jaapanisse jõudsime siis (Eesti aja järgi 03.00) 10.00 hommikul. Arvestage GMT+7h ajavahe. Ma olin lennukis päris väsinud, aga kui maale sain, siis kohe läks uni ära. Kui me lennujaama jõudsime, siis oli meil vastas lühike jaapanlasest tädike, kes hoidis käes YFU silti, kuhu olid vahetusõpilaste nimed kirjutatud – Mina olin „Laura Schwed“ :D. Kui Eesti ja Soome lapsed olid kokku korjatud, siis läksime teise terminali, kus tuli veel vahetusõpilasi. Tuleb välja, et meid siin ikka (60 õpilast). Kui me hakkasime LÕPUKS bussiga Tokyosse sõitma (u.2h sõit), siis saime ühe toreda soomlasega tuttavaks, kellega vatrasime terve tee. Aknast polnud ausalt öeldes midagi vaadata – oli kas mingit värvi sein või betoonhooned.

KUI ME TOKYO JÕUDSIME olid kõik ahhetamas ja ohhetamas, võtsid välja fotokad (mina ka) ja tegime suurtest pilvelõhkujatest pilte, sest obviously need on ju nii suur kultuuri osa :’D. Ma sain ka päris normaalseid võtteid.

Me jõudsime Tokyos oma campi, mis asubki pm keset linna. Siin on kõik väga armas – korda tehtud teed, lilled, põõsad, puud, ilusad hooned – no super.

Meil oli lühike orientatsioon, kus meile räägite mingeid põhi YFU reegleid ja mida meil vaja läheb jne. Vahepeal oli söömine ka – ei oska öelda, kui traditsiooniline see söök oli, aga päris meie söök kah polnud. Maitsel polnud otseselt häda midagi, ma lihtsalt ise vähe kipun vinguma ja siiski oli maitse võõras. Seal oli väga palju pulki ja ma otsustasin ,et nüüdsest söön nagu õige nihonjin (jaapanlane) ja võtsin kah pulgad :D. Söögi lauas sai väga palju jaapani keelt vahetatud!

Vahepeal sain emale umbes 10€ teha paari minutilise kõne :D – 1000 jeeni.

Kolisime siis lõpuks oma hotellikesse, mis oli pm 100m kaugusel ja väga kaugele ei pidanud vedama kohvreid. Tuba on väike – voodi, laud, tool, peegel. Aken on kah, ja sellest avaneb minu meelest võimas vaade. Öine Tokyo on vapustav ja mul läheb kohe seest soojaks.

PESEMINE – Kuna Jaapani kultuuris pestakse end õhtuti, siis saab pesuruumi kasutada AINULT iga päev 17.00 – 23.00. Öeldi, et pesema saab korraga 4 inimest. Noh meie muidugi mõtlesime, et igal ühel väike kabiinike – küürime end puhtaks ja ongi valmis... AGA EI! See on suur pesuruum ja duššid on väga madalal + poolt ruumi katab hiiglaslik vann. Need duššid pole madalal, kuna jaapanlased on väiksed, vaid siin pestakse end istudes. Seda ma õnneks teadsin ja oskasin kasutada plastikust pesemispinki ja kaussi. Polnud häda midagi, ega see ei erinenudki väga meie pesemisest.

MAGAMINE – Eestis meil on ju ikka madratsil lina, teki ümbes tekipüür ja padja ümber padjapüür. Ega siin see väga ei erinegi, KUID! Minu voodi tegemine pidi selline välja nägema – panin lina ilusti madratsile peale. Mässisin korralikult sisse. Siis võtsin teise lina, mille laotasin voodile ja SELLE PEALE teki. Niiet magad kahe lina vahel. Padjapüür on kah väheke teistsugune, jube piklik. Isegi padi pole nii pikk, aga selle keerasin alla. Padja sees on mingid tangud.

Homme on meil vist mingid grupid tööd. Mina veel harjutan jaapani keelt siin. KUSJUURES – Mul jäid ostmata pistiku üleminekud. Ostsin siis Jaapanist, need olid päris odavad kui aus olla, kuid need on NII NÕRGAD. Minu fööni tuul on umbes nagu slight breeze varakevadel ja telefon ka väga laadida ei taha. Tundub, et pean uued ostma. Proovin see nädal raha üldse mitte raisata ja vahetan võimalusel kohe kõik ülejäänud eurod ka jeenideks, sest siin neid pole mitte kuskil kasutada.

Kui aus olla, siis mul hetkel käib pea kohutavalt ringi, nagu oleksin keerutanud. Ma arvan, et ma viskan end pikali ja homme hommikul asun usinasti oma jaapani keele materjale üle kordama.

Kummalisel kombel on see mul siin nii hingelähedaseks saanud. Mulle ju ei meeldi palav ja niiske, kuid hetkel ma täiesti naudin seda.

Kusjuures olin terve päev higikoll :D

(19. märts)

Tere uuesti :D. Ma ei jõudnud laagris väga palju rohkem kirjutada. Koguaeg rääkisin kellegagi v tegin midagi.

Sain oma perega kokku 23. märtsi hommikul. Vahetuspere ema ja isa olid lennujaama vastu tulnud ja neil oli armas ja värviline silt. Läksime autoga koju ja võtsime mu õe Aya-chan'i peale. Ta tuli just lauatennise võistluselt - 4. koht. Rääkisime terve tee autos, mingit imelikku vaikuse hetke küll polnud. Kõik on üli toredad ja ma olen väga õnnelik. Kiitsid mu jaapani keelt ja saame suhtlemisega hakkama. Selle nädala ajaga juba isegi on mu jaapani keel arenenud, kindlasti olen rohkem tegusõnu ja omadussõnu õppinud. 

Meie majas on väga palju puitu - seinad, lauad, toolid, trepid, voodid - no palju. Väga kena ja armas on. Maja pole traditsiooniline, vaid ema-isa magamistuba, aga siiski nunnu. Mina olen koos on õdedega teisel korrusel. Nemad magavad naris, mina oma voodis. Nad isegi tõid mulle kirjutuslaua, kus on palju sahtleid ja puha. Kiidavad mind koguaeg, kuna ma nii hoolikalt jaapani keelt õpin ja aitavad igal võimalusel. No super lihtsalt! O-toosan (isa) kinkis mulle valge mao lucky charmi, käterätiku ja magneti. O-kaasan (ema) ostis mulle ka lucky charmi, hõbedast värvi draakon ümber sinise kivi. Nad ISEGI tõid mulle riidekapi, kuigi poleks vaja olnud. Väga armsad.

Käisin oma esimesel jalutuskäigul oma õe Yukaga. Tegin palju pilte. Käisime ka kitarre vaatamas, aga ma ei usu, et ma midagi ostma hakkan, ehk saab koolist laenutada. Nüüd lähem supermarketisse. Peale seda lähen oma naabreid tervitama. See on jaapanlaste komme, kui nad kuskile kolivad. O-kaasan pakkis eesti kommidest väiksed pakid, mis me naabritele anname.

Tuleb välja, et ma kasutan poiste jaapani keelt. mina ütlen "oishiika?" - "kas on maitsev?". Aga peaksin ütlema "oishii desuka?". Tuleb välja, et ma kasutan palju poiste väljendeid.

Sain oma dango ka söödud. Magusad riisipallid. Jaapani kommid on ülihead, niiet ärge imestage, kui ma tagasi tulles mööda tänavaid end veeretan. Ma arvatavasti lähen koolis jalgpalli trenni. Ehk siis palju juurde ei võta :'D.

28. märts lähen endale kooli vormi proovima. Kool algab 4. aprillil. Õppetöö algab 8. aprillil. Ma nii väga tahan juba kooli minna, sõpru saada, jaapani keelt õppida, trenni teha. Nii põnev !!!

Hetkel ma ei oska midagi rohkem kirjutada. Lisan pildid siia lõppu. Nautige!

 Päikesetõus lennukis

 Tuduv Saskia-kun

 Lihtsalt meie

 palju palju pilte tokyost

 tahan endale kah jaapani lapsi :D

 kuulus television station Tokyos

 Meie orientatsiooni lounge room

 Arvatavasti mu lemmik asjad. Mu lemmik jook on nüüdsest Match

 Neid vihmavarju võivad kõik kasutada, aga need tuleb tagasi viia. Mis tuletab mulle meelde, et minu,Saskia ja Ella vihmavarjud ununesid mingi teise maja vihmavarju hoidjasse.....

 Ilus jaapani poiss

 Okey... Sakurad olid nagu iga nurga peal. Väga ilus.

 Ceisi, palun, ole kade :D , mina saan jaapani liiklusmärke vaadata

 Traditsiooniline maja 

 Arvatavasti, kui ma Eestisse tagasi tulen, siis kavatsen modelliks hakata.

 Öine Tokyo minu hotelli aknast. PALUN VÄGA OLGE KADEDAD EKS!

 Teised vb aru ei saa, aga see pingviin oli nii armas... et .. ma pidin pilti tegema.

 Koi kalad

 Mingi deep pilt Saskia-kun'ist

 Söökla

 Päikese tõus Tokyos. Parim asi üldse, ausalt.

 YFU orientatsiooni ruum

Ella jalatallad

 Ella ja Tove.

Läksime siis peredesse. Lennujaamas

 Rafael ja Ji-Won

Lennujaamas

 Hiroshimas kasvavad palmid. Kiiritust pole. Ärge kartke.

 See on pommituste mälestusmärk. Käisin seal muuseumis ja jäin isegi lugema, mis sinna kirjutatud oli. Päris kohutav ikka. Täitsa kurb ja halb tunne jäi sisse, teades, mis on minevikus olnud. 

See tüdruk voltis paberist kurgi 

 Midagi lõbusat - mina konna mütsis.

 Sedasi lammutatakse Jaapanis maju.

 Mingi tänav

 jaapanlane, hollandlane ja sakslane

 Tempel oli lambist keset linna. Ma väga aru ei saa, miks need keset linna on, aga noh :'D

Koos oma host family'ga :)

vasakult: O-kaasan(ema), mina, Yuka-chan, Aya-chan, O-toosan(isa)

 Jälle mina. Kodu tänaval.

 Igal pool on bambus muide. Nagu igal pool.

 Mini tempel.

 Shirohebi. Toovad head õnne 

 Shirohebi beebi :3

 Shirohebi mõnulemas vannis.

 nomnomnomm..

 Shirohebi tempel

 Siin pestakse käsi ja suud. Täitsa rituaal oli. Ahjah ja templi ees ka kummardadakse kindlate liigutustega. Mina väga aru ei saanud, aga noh, keegi ei saanud xD

Hetkel kõik. :P