Tere taas,
Sain etteheiteid, et teen blogisse liiga harva postitusi. Hetkel on mul rohkem aega ja tegin täna. Ma alati Jaapanis õpin või lähen kuskile. Ma üritan igal võimalusel teha millestki huvitavast pilti ja siiski pean blogi, kuid koguaeg ei jõua.
Vastus Kailile " Mul on kysimus automaatide kohta. kas see on t6si et sealt saab absoluutslet k6ikke osta, isegi vihmavarjusid?
Palju sinu kodukohas on neid automaate v6i yldse mängutubasid?"
V: Automaadid on iga nurga peal. Siin, kus mina elan, ei saa osta automaatidest kõike (kaasa arvatud vihmavarje). Vb saab Tokyos. Mängutubasid on suurtes kaubanduskeskustes.
Vastus Kerlyle "mind huvitaks väga see et kui suur su voodi on ja kas sa ei tohigi kedagi kallistada ja käperdada? ja kas sinu piirkonnas on juba kirsiõisi ka ?"
V: Minu vood on natuke väiksem Eesti voodist. Enda perega kohtudes kummardasime. Ma ei käperda väga kedagi : D, aga nad päris rusikaga ka ei anna, kui juhuslikult pihta lähen : D. Minu piirkonnas said just kirsid läbi.. Eile. Need olid väga ilusad :)
Homme lähen kooli. Vabandan, et kirjutasin blogisse 7. aprill, see oli näpukas - tegelt 8. aprill. Mu aktus oli küll 4. aprillil. See oli päris teistmoodi. KÕIKI õpilasi kutsuti aulas nimepidi ja nad pidid ükshaaval tõusma ja ütlema "JAH" kõva ja selge häälega. Mina kah! Natuke piinlik oli : D. Kõik vaatasid mind koguaeg. Enne kui me saali sisenesime, siis võtsime klasside kaupa järjekorda. Minu klassitüdrukud sositasid ja itsitasid midagi - vaadates minu poole. Ma kummardasin neile ja naeratasin, nad pistsid kiljuma ja hakkasid itsitama. Pärast rääkisin natuke rohkem nendega ka, nad olid sõbralikud. Kui ma otsisin teist vahetusõpilast, kes tuleb minuga samasse kooli (mitte samasse klassi), siis täiesti võõras tüdruk hüppas mu teele ette ja hakkas end tutvustama. Ma ehmatasin : D. Koolivorm polegi nii jube, ma tunnen end nagu kiltis (šotimaa tunne).
Emale ei meeldinud ta nägu, lubas mul sinna jänese joonistada.
Kooli minnes on mul pool aastat kehtiv pilet (kui see läbi saab, ostetakse uus). Sellel piletil on ülikõva ümbris :3
mõmmi : )
Sain ka esimesed noorte jaapanlaste kogemused kätte - käisin karaoket laulmas ja purikura pilte tegemas. Karaoke oli ainult jaapani keeles ja mul läks tükk aega aega, et midagi kokku veerida. Mõndade lauludega sain päris hakkama ja see oli väga lõbus. Karaoke - minnakse kas üksi v mitmekesi ja rendidakse karaoke tuba ükskõik kui kauaks. Tasuta joogid ja jäätis.
Siit valid loo
Purikura - mitu väikest pilti, mida tehakse photobootis. Neid kaunistatakse meelepäraselt. Jaapanlaste lemmikhobi.
nunnu maailm 9000 : D
Mina oma õe Yuka-chan'iga.
Isa, õe ja emaga tegime koos igasuguseid origamisid. Mõnus ajaveetmis vahend ja tahan neid rohkem teha tulevikus. Need siin on minu tehtud:
Süda
Kõik koos
Mingi lill, mis pole nartsiss.
Sakurad - kirsiõied. Minu omad on erilised, need pole roosad :D
Mõmmi!
Samurai kiiver
Jänku (vabandan, et pilt on viltu)
Liblikas
Kurg.
Palun vabandust. Mul puuduvad kogemused nende nuppudega. See noodi märk tähendab seda, et kui sa teed midagi, millel on heli, siis vajutad nuppu, et teised ei kuuleks:
See "caution, drop!" on mu lemmik :D
Jaapani stiilis vetuspott, mida ma pole veel kasutanud, sest kardan sisse kukkuda.
Toidud on kõik väga maitsvad. Ma pole väga palju toidu pilte pannud üles, sest ma pole tahtnud teha oma ema söökidest pilti. Äkki talle ei meeldi ja ma pole suvatsenud küsida ka. Aktusel päeval käisime raamenit emaga söömas ja siis tegin paar klõpsu kah.
See raamen oli väga maitsev ja Naruto Uzumaki tunne tuli peale : D.
Jaapanis on väga palju saiakeste poode ja igasuguseid huvitavaid saiakesi. Minu lemmik on isiklikult anpan - mamepan - punase oasaiake (see on ülimagus ja väga hea!)
Olen juba omapead ka ringi rännanud - paari tunnine jalutuskäik ja sörk. Võtsin mõlemale digika kaasa, et teha pilte linnast ja loodusest.
Eestis on need ülekäiguradade juures ilu pärast, siin kus mina elan, need töötavad ka.
Igapäevane värk on neid näha + palmid
Enamus lipukesed on katki.
Minu kodu on jällegi mäe peal, väga järsu peal : D, aga see on lõbus ^^
Jaapan pole jalakäijate maa. Igal ühel siin on mingi miniauto, mis näeb välja nagu pärsia kass - nina on kokku surutud. Jalakäijate rada on ülikitsas ja kui ma jooksmas käin, siis autod kihutavad mööda lähedalt nagu tahaks mulle otsa sõita. Kui ma perega kuskile lähen, siis lähme alati autoga.
Otsin endale Jaapanist nokamütsi - musta värvi ja otsa ees on kiri "Army". Iwakuni lähedal on sõjaväe laager, kus elavad Ameerika sõdurid koos oma naiste ja lastega. Nad tihti käivad jooksmas ja jalutamas linna peal. Mina ka läksin siis selle mütsiga jooksma. Ameeriklased tulid vastu ja naeratasid ja teretasid : D. Ma ei taha teada, mida nad arvasid. Vanad Jaapani memmed nii kui nii mõtlesid, et hetkel valmistun sõjaks.
Kahju, et mul pole profi kaamerat, sest see kust ma jalutan ja jooksen on mööda mere äärt. Meres on mägised saared, mis õhtu udus näevad lausa vapustavad välja.
Minu kodulinnas on väga palju väikseid jõekesi, iga nurga peal on mingi jõgi, mis suubub merre.
Kodu aknast tehtud. Vihma sadas ja see nägi päris elus veel ilusam välja. Mäed olid udu sees.
Jaapanis on väga huvitav värk telefonidega, välismaalased enda omi ei saa kasutada. Pidin ka ostma siit telefoni. See näeb väga kena välja. Tahaks selle Eestisse kaasa võtta, kuid seal eriti kasutada ei saa :D
Juba sain endale telefoniripatsi kah. Kingitus mu emalt, see on hea õnne amulett - hõbedane draakon sinise kivi ümber.
Mu KUMON'i õpetaja kinkis need kustukummid mulle. Alguses tahtsin ära süüa, aga kiri oli juures, et palun mitte süüa :D. KUMON - jaapani keele töövihik + õpik, millest õpin iga päev.
Mu ema nägi, kuidas ma mingit paberi nurka sodisin ja tõi mulle hunniku joonistamis paberit. Nüüd kasutan seda päris tihti : D. Need pole mingid profi pildid, aga mulle meeldib joonistada :
Jaapanis on mingi imelik värk, et osad naised tahtsid näitlejaks saada ja läksid siis seda õppima. Nende pikkus aga oli liiga pikk ja nad pidid meeste näitlemist õppima. Nüüd nad mängivadki meeste osi ja kuna neil on palju fänne, siis nad peavad ka tavaelus end mehelikumalt riietama. Näevad välja päris hirmsad...
Käisin emaga kinos vaatamas kabuki näidenit. See oli lahe ja üpris koomiline, eriti veel selleprast, et ma ei saanud enamus sõnadest aru. See oli kino esine:
Palmid
Palmid
Palmid
Siin, kus ma olen on kuulus sild Kintaikyo ja selle ümbruses on ilusad aiad ja kuulus loss mäe otsas. Kintaikyo kaldal on palju kirsipuid ja kevadel peetakse seal kirsiõite vaatamise festivali. Ma juhtusin ka sinna ja tegin palju pilte.
Selle peale mu taskuraha siis lähebki : D.
Koi kalad on ikka päris suured.
Kilpkonn jões.
Lossi, mis asus mäe otsas, läksime tõstukikabiiniga (need millega kõrgel mägedes käiakse ka suusatamas).
Loss
Kintaikyo sild lossi aknast.
Lossi sees oli muuseum, kus olid vanad pildid Kintaikyo sillast, vanad mõõgad, samuraide sõjarüüd ja ...
... Jaapani kultuurile omane - tolmuimeja.
Ma mäletan, et see pole shamisen.
See mõõk oli hiiglaslik ja ma imestasin, et kuidas seda üldse käes hoiti. Suuri mõõke ei hoitudki käes, need olid kingid, mida rikkad inimesed üksteisele kinkisid.
Mina oma õe Aya-chan'iga :)
Traditsiooniline Jaapani maja (mitte minu kodu):
Väga palju kirsiõisi õitses sellel ajal, kui mina Iwakuni'sse jõudsin : )
Pärdiku show - nimi on: Yuki-chan. Naljakas ahv oli : D
Nende keppide otsast hüppas see paharett puuotsa ja hakkas kirsiõisi sööma. Omamoodi show.
Kintaikyo.
Käisime emaga muuseumis, kus oli väga palju erinevaid samuraide mõõke, kiivreid ja muid relvi ja asju... Seal oli väga meeldiv teenindaja tädi, kes hakkas minuga juttu rääkima ja lõpuks saime tasuta ÜLIHEAD jaapani maiustust ja käsitsi tehtud rohelist teed (ise tehtud puru).
Youkan. Ülihea!
Selle peale läks 2€ : D. Jälle kulutan raha targasti.
Poes..
See on nukk. Liiga ilus nukk.
Homme on siis kool ja ma ei oska hetkel midagi oodata. Pean üksi minema, kuna mu tunnid hakkavad mu õe tundidest homme hiljem. Teen veel pilte ja mingi pühapäev uuendan blogi. Õpin homme siis veel jaapani keelt ja tõmban tolmukaga toa üle : D.
Nägudenii~~
