Palun vabandust,

et ma tegin nädal hiljem postituse.

Tere taas ja palun vabandust,

Ma ei kirjutanud eelmine nädal, kuna jõudsin pühapäeval väga hilja jalgpalli laagrist tagasi.

Ma ei räägi kõike samas järjekorras, mis tegelikult nüüd oli, sest mul pole nii hea mälu :D.

Igastahes, käisin klassiga Miyajima saarel (kõik esimese aasta õpilased) . (Ühel korral käisin perega). Siis kui ma perega käisin, siis me käisime suur punast pühamut vaatamas, aga klassiga läksin üldse teisele poole. Klassiga matkasime mägedesse. Pm kõndisime 2h, et lihtsalt kuskil rannas piknikku pidada : D. 

Jaapani tüdrukud on naljakad, iga kord kui mingi imetilluke putukas oli, siis kiljusid, nagu see kärbes oleks lasereid tulistav tulnukas. Mesilasi kardavad nad ka paaniliselt ja väsivad jube kähku ära. Poole tee peal oleks nad tahtnud tagasi minna juba.

Kui me kohale jõudsime siis pidasime piknikku rannas, kus oli super loodus ja meri. Siin on meri helesinine. Söömise ajal tiirles meie pea kohal kotkas, üllatavalt seda küll keegi ei kartnud, ma üksi muretsesin. Ma arvan, et näljane kotkas on putukast vist vähe ohtlikum.

 See on mu klassi sõbranna - Yui-chan

 Na-chan ja Tomo

 Tomo, Aika ja mina

Need pildid olid tehtud sadamas, kust me praamiga laevale sõitsime. Igastahes sadamas oli huvitav mees, ta nägi välja nagu multikategelane - keha oli nagu pall, vanaegsed sellised vanaisa stiilis inglise härra riided ja juuksed olid ka kummalised.

Pildistamisoskuseid jääb soovida...

 Tomo, Aika, Ha-chan ja Na-chan.

Ha-chan on huvitav inimene - me kutsume teda gorillaks, sest talle väga meeldivad gorillad. Ta teeb koguaeg mingeid huvitavaid nägusid ja kannab vabal ajal huvitavaid riideid :D

Na-chan'iga koos käime jalgpallis.

 See, kes aknast sisse vaatab on Hitomi, kes jalgpalli trennis palli lüües karjus alguses alati "horyaaa".

Saarel:

 Watariga (jalgpalli klubis manager, aitab teha venitusi ja organiseerida)

 Meie piknik ilusal rannal.

Kahju, et teie ei saa nautida neid pilte nii palju, kui mina nautisin seda loodust kohal olles.

 Mako - jalgpalli trennist.. jälle.. Ta on üks tugevamaid mängijaid.

 Nagu ma ütlesin, Ha-chanil on alati huvitavad näod.

Järgnevad üli ebaõnnestunud võtted:

Üritasime vees hüpata. Ohverdus oli suur, sest vesi oli jääkülm ja kivid olid väga valusad, aga head võtet ikka ei saanud.

 Üks ilus paik.

 Üks õnnestunud võte

Minu klassijuhataja.. Ma ei oska kuidagi komenteerida :D

Järgnevad supermani võtted:

 .. ja lendu ma tõusingi :D

Peale miyajima reisi oli mul veel jalgpalli trenn ka, niiet kujutage ette: ma olin terve päev, ilma päikekreemita väljas... Õhtul olin nagu tomat ja panin mingid külmaplaastrid peale:

Järgmine päev läksime proovivõistlustele. See algas huvitava autosõiduga.

Saan komenteerida nii palju ühte tavalist jaapanlast: 

Kui Eestis on olemas normaalsed inimesed ja imelikud inimesed (mina), siis Jaapanis ongi kõik imelikud inimesed, kuid nad näitavad seda välja siis, kui sa nendega suhtlema hakkad. Ükskõik kuhu ma ka ei lähe v mida ma ka ei tee, on alati midagi kummalist : D. Sobin täiuslikult siia eks : D

Iga päev peaksin ma tegelikult raamatukogus õppima, aga natuke aega tagasi olin liiga laisk ja ainus, mis me vahetusõpilastega tegime oli jutuajamine ja pildistamine.

Need pildid on tehtud casual day'l, ehk kõik õpilased kandsid terve päev enda riideid. (kuigi ehted, meik ja telefon olid keelatud. Ma ei mõista siiamaani, kuidas telefon riietuse alla kuulub. Mina nagu eeldasin, et kui öeldakse et on koguaeg keelatud siis koguaeg. Võibolla keegi võtab telefoni riideesemena) :D

 Madina (Kasahstanist) ja mina

 Tove(Rootsist) ja Madina

 Mina ja Tove. 

Tovele ei meeldi, et ma väga ei naerata piltidel.

 Ninjad.

 Mina Fuukaga.

Mul on vedanud, et ma just sellel aastal sain Jaapani tulla, sest Jaapanis on iga 4 aasta tagant maiustuste festival. Iga kord erinevas kohas. Juhtus just nii, et see aasta on minu kodukohas, arvatavasti järgmine kord on see siin siis ,kui mina olen juba eakas tädi. 

Festivalile läksime kell 17.00 ja olime umbes paar tundi. Mina, ema ja õde.

 Need olid seljataguse põõsa lilled :D

 Seal oli tõsiselt palju rahvast, niiet kui me sisenesime, siis pidi ikka tibusammudega tippama.

 Tegin Yaetan-chaniga pilti. Ta on kuskilt dramast tegelane, väga ei tea. Aga ta on armas:)

Seal olid erinevad telgid, kus olid Jaapani regioone esindavad maiustused.

Hokkaido:

Siit järgnevad regioonid, mida ma ei tea

 (jah, see vaat on tehtud magusainest)

Selles jullas olid kaunistused, mis olid tehtud suhkrust.

 See lootus on päris vägev peab tunnistama o.o

See loss on tehtud šokolaadist.

Need tegelased olid tegelt päris kohutavad, väga armsad küll polnud :D

Okey, enne kui ma edasi kirjutan, siis kujutage palun ette, milline piin see oli mulle, et lihtsalt nendest maiustustest mööda kõndida. Muuseumi osas ei saanud midagi süüa, pidid lihtsalt vaatama. Mul oli tõsine nutumaik suus :D

See pole maiustus, lihtsalt nägi lahe välja. 

Minu lemmikosa:

saiad-

Mulle pakkusid need saiad palju nalja. Kõik näevad samasugused välja ja mingi erilise klaasi taha ka veel pandud. Ja siis see kõige erilisem sai oli veel eriti erilisse kohta pandud, kuigi need nägid samasugused välja. Kust inimesed peaksid teadma, et need erinevad on :D, ega me neid süüa ei saanud küll. 

See näeb natuke rõve välja..

Jalgpalli kommid :D

Jälle saiad :D

Need maiustused olid tehtud mingi eriti kuulsa kondiitriäri poolt. Pildi peal võibolla pole arusaada, aga need olid tõepoolest väga filigraanselt nikerdatud.

Ma polnud kindel, mis pidi ma need pildid tegin.

Need maiustused olid erilised, et mingeid süüakse ainult kas talvel, kevadel, sügisel või suvel.

Isegi nätsudele oli terve sein pühendatud.

Selle festivali põhiosa kohta pole mul aga pilte, sest seal oli pildistamine keelatud. Igastahes olid tõsiselt ilusad   maiustusted valmistatud kujud: lilled, loomad, majad. Mul vajus suu  imestusest lahti. Mul oli tõesti vedanud, et sain sellist imelist kunsti näha.

Valgustan teid natuke on jalgpalli riietuse poolest ka:
Ülemine osa on - top, selle peale pikkade varukatega turtle neck ja selle peale siis särk (kujutage ette milline saun :D )
Alumine osa on - sellised lühikesed retuusi moodi püksid ja nende peale siis põlveni püksid + pikad sokid ja kaitsmed.

 Võistluse komplekt 1

Võistluse komplekt 2

Trenni riided :

Ja siis minnes ja tulles (trenni) paneme peale sellise riietuse, mis näeb välja nagu tuulejope ja püksid.

 Piste

Siis peale trenni, vahetame trennisärgid polo särgi vastu.

Ja siis ma kuidagi läksin hoogu ja ostsin ühe casual särgi ka :D

Sokkidega on meil ka selline värk, et peale trenni, kui me sokid ära vahetame,siis ei tohi olla pahkluust madalamad sokid.

Sain koolist veel jalgpalli klubi rätikud:

Räägin veel jalgpalli "kasti" süsteemi ka ära:
Koolis on 1. astme õpilased, 2. astme õpilased ja 3. astme õpilased. Nende tähendused:
1. aste - teenrid, 2. aste - õpetajad ja 3. aste - jumalad.

Mina olen ise 1. astme õpilane, aga olen 3. astme õpilastega sama vana. Meil on kõvad reeglid kuidas senpaisid (endast kõrgemal astmel olev inimene) tervitada. Kui tuleb 1 senpai, siis tuleb 1 kord tervitada. Kui tuleb 2 senpaid, siis tuleb 2 korda tervitada. JA KUI TULEB 3 senpaid, siis tuleb kolm korda tervitada. Kui tuled rohkem kui 3 siis tuleb 3 korda tervitada. Esimese astme õpilased veavad kõiki palle ja koonuseid ja selliseid trenni asju ise.
Kui kooli pole, aga sellel päeval on trenn (või võistlused), siis peavad esimese astme õpilased olema 1 tund enne trenni algust kohal. Niiet ma olen pidanud siin ärkame kell 5 ja varsti ärkan kell 4 ka :). Me ei tohi lasta 3. astme õpilastel tööd teha.

Laagris ärkasime meie, 1. ja 2. astme õpilased, kell 3 hommikul ja magasime kell 12. Me tegime süüa, pesime pesu, vedasime asju ja orjasime niisama koguaeg.

AGA ISEGI KUI ME OLEME ORJAD, siis mulle trenn meeldib, sest mulle meeldib jalgpall.
Alati enne trenni me jookseme ja peale seda tantsime zumbat.. See pole nali :D, päris zumbat, mis võtab ikka võhma välja. Kord kuus käib meil eriline body trainer, kes õpetab uue tantsu.

Kuigi ma ei tohiks väga 3. astme õpilastega läbi käia, siis on juhtunud nii, et ma olen nende seast endale väga hea sõbrad leidnud. Kõigi arust see väga hea pole, niiet on inimesi, kes selle peale viltu vaatavad, aga mis siis ikka :D. Sõbrad on sõbrad, meil on samad naljad ja me mõistame üksteist.

Iga päev ma jõuan jalkast koju kell 21. Niiet ma ärkan kell 6 ja jõuan koju kell 21 :D. Sellepärast ma väga palju internetti ei kasuta ja ei jõua kõigiga kirjutada. Palun siin on pilt meie jalgpalli tiimist.

Otsige see erinev inimene üles :D

Jagan teiega veel purikura pilte :D:

Mina oma noorema õe, Aya-chaniga :)

Hetkel nagu ei tule midagi meelde eriti rohkem. Ilus ilm on olnud tükk aega, üle 20C.

Aga olge tublid,
kirjutan järgmine kord jälle :)