Exchange year in Japan: kaevandus

Tere, taas.

Ma jagan oma tegemisi teises järjekorras. Sest ma enam, väga ei mäleta, mis oli millal.

Sain rongijaamas ühe kooli tüdrukuga tuttavaks ja ta oli hästi tore. Sain temaga natuke aega vaid läbi käia, sest ta kolis Tokyo lähedale, Kanagawasse. :(

Siin ta on:

Esimene ja viimane lõunasöök koos....

Selline näeb välja minu raamatukogus õppimine, kui ma õpin. Plus palju prahti, sest ma söön seal....

Jaapani keeles on jalka reeglid veel siiski natukene keerulised, võttis aega, aga tõlkisin tähtsad asjad õpikus ära... nagu sisukord.

ja mõned peatükkid ka.

Iga hommikune kooli minek

Selle parempoolse sinise posti kõrval ootan ma hommikuti rongi

Need elukad on üliarmsad, pildi peal näevad küll rõvedad välja, aga tegelt on neil vähi nägu ja nad on väga pehmed. Mu vahetusisa leidis nad kuskilt riisi kotist ja siis me vaatasime neid umbes tund aega.

SPORDIPÄEV

Minu koolis oli spordipäev, mis erineb täiesti Eesti kooli spordipäevast.

1)Selleks valmistutakse juba kuu aega ette

2)Sinna tulevad vaatama vanemad, perekond, tuttavad

3)Pole selliseid spordialasid nagu kuulitõuge, kaugushüpe jne. Pigem on mängud, kus sa pead partneriga v üksi mingi tee läbi, teatejooksud, tantsude esinemised

4)I aasta õpilased on punane tiim, II aasta õpilased kollane tiim ja III aasta õpilased on lilla tiim. Iga aasta võidab mingi tiim. Hetkel on selleks juba mitmendat aastat lilla tiim.

5)Vahepeal võistluste ajal on mingid ergutuskoorid, kus ma olin ka sundolukorras sunnitud tantsima.

6)See kestab hommikust õhtuni, mitte nagu Eestis, et teed oma paar ala ära tunniga ja siis lähed koju ära.

Kõik vahetusõpilased peavad iga aasta osalema ergutuskooris. Ergutuskoor õpib ühe tantsu ära v teeb ise ühe. Minu grupp otsustas, et nad tahavad AKB laulu ära õppida. .......................... ._. See oli üks nendest jubedadest nunnudest tantsudest. KUID, kuna mu jalgpalli õpetaja on nii lahe nagu ta on ja otsustas, et keegi jalgpalli lastest ei tohi trenni ajast raisata aega selle tantsu õppimisele, siis mina ka läksin peale tunde kohe kiiresti trenni. Omad vitsad peksid pärast - ma olin ainus, kes ei osanud tantsida. Esinemise ajal vaatasin koguaeg teiste pealt maha ja siis tegin liigutusi valesti ja vahest lihtsalt seisin või improviseerisin. Kujutan ette, kui naljakas seda võis olla kõrvalt vaadata, aga minul seal nii lõbus seista polnud :D Tagantjärele mõeldes on endal ka naljakas.

Minu teised alad olid klassi teatejooks, grupi teatejooks ja köievedu (millest mina ei olnud teadlik. Keegi oli otsustanud, et ta tahab ise teha minu ala ja siis ütles õpetajale, et ta vahetab minuga ära :D). Enamus ajast ma seal spordipäeval olin pea laiali otsas ja midagi ise aru ei saa. Kõik vedasid mind siia ja sinna.

Spordipäev algas sellega, et me kõige pealt marssisime Indiana Jones'i theme lauluga rivisse, kuulasime tund aega mingeid kõnesid ja haudusime päikese käes.

Enamus ajast istusin ma telgi all ja tegin pilti v ajasin juttu ja tegin mingeid kummalisi tantse teistega. Mul on kahju, et Eestis pole sellist spordipäeva, nii paljust jäädakse ilma :(. Jagan siis pilte teiega:

jeii, mina senpaidega. See gorilla oli parim.

Ma ei tea miks, aga minul ja Mikol on alati mingid imelikud pildid.

Igastahes nende telkide taga oli palju vaba ruumi ja ma jõudsin mingit free style tantsu teha One Directioni laulule. Kõige piinlikum on see, et need lapsevanemad, kes teisel pool väljakut telkide all istusid, nägid. Ma loodan, et nad väga ei vaadanud, sest lastesport oli kindlasti huvitav. Mu vahetusisa lindistas enamus spordialasid ja siis jäi peale ka see, kuidas mina tagataustal tantsin... :D

See vasakul pool olev tüdruk ütles mulle ,et ma teda kutsusksin Tomato'ks. Ja nüüd paar päeva tagasi palus ta sõber, et ma ta sõpra Peach (virsik)'uks kutsusks.

Deep pilt ühe klouni melanhoolsest elust.

ÜHESÕNAGA, NAGU TE SAITE PILTIDE JÄRGI ARU: MUL OLI VÄGA LÕBUS. Ma väga tahaks seda veel oma elus korrata!

Ma juba ennem kirjutasin, et me õpime raamatukogus. Kuid enamusajast, kui ma raamatukokku sisse kõnnin, siis vaatab mulle vastu selline vaatepilt.

Pean ausalt tunnistama üles ühe pahe. Ma läksin vahetunniks raamatukokku laua alla magama ja magasin terve inglise keele tunni maha. Päris piinlik olukord. Aga ma polnud üksi, Madiina magas ka, aga laua peal :D. Varsti tekib sinna ühiselamu.

Mu jaapani keele õpetaja teeb mulle alati kingi peale igat Kumonit (jaapani keele töövihik). See kord sain käteräti ja kommid (kommidest pilte pole, sest ma sõin need ära).

Läksin siis 6.-8. juuni Sanbe mäe laagrisse. Sanbe on mägi, mille kõrgus on 1126m. Me sõitsime sinna laagrisse 3 tundi bussiga. Alguses ma tegin paar pilti bussiaknast, aga siis ma jäin magama.

Laagris olime me neljastes tubades. Ma olin siis oma sõpradega, kellega ma ühes klassis käin, ühes toas.

Ta on mu kõige huvitavam klassiõde :D

Päike muudab kõikide näod viimasel ajal hapukapsaks. Umbes nii on igal pildil ja siis ma lihtsalt pidin ilusaimad hapukapsa pildid välja valima.

Laagris olid meil mingi alad, mis me pidime valima. Ma valisin sellise ala, kus sa pead mööda metsa ringi jooksma ja mingeid punkte leidma mingi aja jooksul. Ma olin liiga entusiasmi täis, jooksin kiiresti ees ja siis mu 2 tiimi kaaslast kuidagi jõudsid järgi, aga me leidsime ka päris palju :)

Teise tiimi tüdruk leidis maast mao naha.

Kaugelt vaadates Sanbe.

nunnu vol2.

(^o^)

Mariiga koos :)

Et siis vasakult: Yui, mina, Mio ja siis tüdruk keda ma ei tea :D

Paljud ütlevad koguaeg, et teeme koos pilti, aga ma ei tea enamuste inimeste nimesid, kellega ma koos pilti teen D: . Kõige hullem on see, et nad küll ütlevad mulle oma nime, aga umbes nädala aega hiljem ma arvan, et ma näen neid esimest korda oma elus. Mul on tõsiselt mälu probleemid.

Mu hingesugulane: Juri.

Enamus huvid on meil samad, muusika, anime, toit, manga.

Ma sõin laagri ajal (3 päeva jooksul) 8 jäätist ära.

Kawaii Miko

Kuskilt salastatud failist tulid imelikud pildid välja. Üritame jõuda allikateni, aga jaapanlaste mõtteviis jääb ette.

Esimese päeva õhtul läksime me planetaariumi ja vaatasime teleskoopidest tähti. Ma nägin esimest korda näiteks Saturni nii selgelt nagu oleks see kõigest pilt. Vaatasime mingit tähte, mis oli õhku lennanud ja siis oli tekkinud sädelev ring.

Teisel päeval ronisime me Sanbe otsa(1126m) see võttis umbes 2h, üleval me sõime ja siis tulime alla tagasi. Kusjuures, see polnud nii kerge. Eelmine aasta tuli üks tüdruk sealt joostes alla, komistas ja kukkus end surnuks. Kuigi ma elusalt tagasi jõudsin, siis ekstreemsportlaseks end veel ei nimetaks.

Enne mäkke tõusu. Nägime puhtad välja ja juuksed olid ilusad....

(putuka kest)

Vaade Sanbelt

...Jõudsime kohale higistena ja juuksed ka väga ilusad polnud. Mina küll vähemalt :D

Miko tegi MEIST pilti.

Kõik arvasid, et see väike maja tagataustal oli vets, aga nad pidi sügavalt pettuma, kui selleni jõudsid :D

Veel üks mägi ilmus vaatevälja.

Fuuka

(järjekordne ääretult huvitav isiksus)

Hakkasime alla tulema:

Õpetaja leidis linnupesa.

Kes leiab vea?

Õhtul tegid kõik õpilased ise enda rühmale süüa. Minu rühm tegi yakisobat - nuudlid, liha ja juurviljad, mis on pannil koos praetud. Minu töö oli koos Yui'ga teha tuli alla. Kuna meile öeldi et lubatud on ainult 1 pange täis puid, siis me panime ikka täiega. (meil ei läinud 1/3 vaja). Me tegime seda kauem, kui teised rühmad. Kohe näha, et kogenud matkajad.

See on siis meie oma.. See ilus oli teise rühma oma :D

Töö hoos!

Kõige armsam pilt terve laagri jooksul on see: Ha-chan on nagu karumõmmi.

Yakisoba tuli väga maitsev, aga riis kõrbes põhjast mustaks. Riis nii maitsev polnud.

Peale sööki oli meil pesu ja peale seda oli Sanbe laagri võimlas klotsidest kujude ehitamine. Jällegi oli meie klassi oma kõige võimsam. Me ehitasime selle nii kõrgele, et minu ja teise meie klassi kõige pikema tüdruku turjale pidi seisma üks kerge tüdruk. Ta ka siis ehitas nii palju, kui käsi ulatas.

Viimasel päeval läksime me vanasse Jaapani hõbeda kaevandusse.

石見銀山

(Iwamiginzan)

Sokk.

Kaks sokki.

Parklast pidime me umbes tund aega selle sissepääsuni jalutama. Loodus oli hingematvalt ilus. Need pikad puud meenutasid mulle jubedalt TERA (arvutimängu ) loodust ja enamus ajast oli mul peas mõte "Kus siis kääbikud on?!"

Ja siis mu klassiõde leidis mao. Polnud ohtlik, aga jällegi huvitav kogemus. (maost pilti pole)

Koopasse:

Need koopad olid jube madalad. Jaapanlased said jah sirgeseljaga käia, aga mina ja Tove pidime end mingiks rulliks tõmbama, et pead ära ei lööks.

Minu käsi.

Ja siis ma leidsin õnge, mille otsas oli kurk....

Jaapani müüdis on olend nimega Kappa. Ma pole kindel, mis v kes see täpselt on, aga see on mingi olend, kes inimeste peal trikke teeb .. ja järelikult sööb kurke, sest selle õnge otsas oli kurk.

Kappa

Tänaval lahe joogiaparaat.

Natuke jaapanlaste pesukommetest. Sanbel on suur suur vannituba, mille keskel on suur suur vann(nagu bassein), kus on väga kuum vesi. Enne tuleb end puhtaks pesta ja siis vanni minna. Asi on aga selles, et siin lähevad KÕIK KOOS PESEMA. Mis tegi olukorra eriti piinlikuks. Pestes on aga väiksed vaheseinad, aga kuivatamise ajal ja vannis pole mingeid seinu ja rätikuid eriti kah ümber ei panda. Ma ei ütleks, et see kogemus mulle nii väga peale läks :D. Sanbe reis oli tore, aga seda vanni minekut ma korrata ei tahaks.

Viimasel ajal olen jõudnud natukene ka sõpradega välja minna.

Käisin siis Hiroshima linnakeskuses, milleks on peatänav nimega Hondori. Seal on palju poode ja karaokesid, mängimiskohti, restoraane.. pm kõike..

Mina ei kirjutanud seda teksti : D, puht jaapanlaste kätetöö.

Käisin ka vahetusõpilastega väljas:

Meil oli Hiroshimas mingi üritus, kuhu tulid minu kooli vahetusõpilased ja kõik esinesid millegiga. Madiina tantsis rahvustantsu kostüümis, mille tegi tema ema. Mina mängisin kitarri ja laulsin - eesti keeles ja Tove mängis flööti.