long time no see

Heihoo!

Jaapani intensiivne päike on mulle kenasti selga põletanud valge T-särgi, põlvpüksid ja pikad säärikud. Panen koguaeg päiksekreemi peale, aga põlen ikkagi ära koguaeg.

Meil oli just vihmaperiood, mis tähendas, et peaaegu iga päev sadas siin vihma ja kohe väga tugevalt. Hetkel sai see juba läbi, aga õhuniiskus oli väga kõrge, umbes 65%-90% keskmiselt.

Mu vahetusõde on pea Ameerikasse minemas, niiet hetkel on viimased päevad kui ma teda näen . (lahkub 29. juulil)

Tegelt ma pean tõdema, et mul on lihtsalt nii kiire koguaeg ja sellise tempoga ma jõuan vaevalt arvuti kaane avada. Ja vot sellepärast ongi mul nii pikalt vahele jäänud. Aga ega nüüd nii paljust ka keegi ilma pole jäänud. Ma olen enamasti koolis ikka käinud. Nädalavahetustel on kas trenn v siis lähen Hiroshimasse sõpradega.

Nüüdsest on mul aga käes SUVEVAHEAEG!!! Mis kestab 22. augustini, siis lähme jälle kooli. Jalgpallis võtsin ka kuuks ajaks puhkuse, niiet mul on nii palju vabaaega tegelikult. Kui ma jaapanlastele rääkisin, et meil kestab suvevaheaeg 3 kuud, pole kodutöid ja keegi kooli ei lähe sellel ajal, siis vaadati mulle otsa suurte silmadega ja öeldi et "Ei no päris mõnus elu seal Eestis!"

Ise plaanin natuke Jaapani siseselt reisida, minna Kyushu saarele v Shigoku saarele perega. Tahan minna festivalidele ja randa (siin on helesinine ookean), loomaaeda, pesapalli mängu vaatama (sest see on Jaapanis ääretult populaarne tegevus), jalgpalli mängu vaatama, pere ja sõpradega palju toredaid mälestusi teha.

Enamusajast tuleb mulle rongijaama vastu isa kui ma tulen koolist koju, aga vahepeal tahan ma üksi koju minna, et natuke kõndida ja ringi vaadata. Mul on väga vedanud, sest igakord kui ma üksi koju lähen, saadab mind imeline ilm. Tegin kohe pilti ookeanist, mis mulle vastu vaatas naeratusega.

Koolis on iga päev lõbus. Tundide ajal õpin ma jaapani keelt ja vahetundide ajal saan ma oma sõpradega kokku. Nad on väga naljakad ja kummalised inimesed. Nad tahavad mulle jubedalt õpetada kohalike gänsterite käitumist ja kõneviisi ja siis käsevad mul järgi korrata, mis nad ütlevad. Kui ma järgi kordan, siis nad lähevad nii õnnelikuks ja naeravad :D. Ma nagu ise koguaeg ei saagi aru, mis toimub, aga kui nad nii rõõmsaks sellest lähevad, siis minugi poolest :D

Peale kooli on mul jalgpalli trenn. Ma ei tea, kas mulle tundub v mu jalgpalli oskused lähevad alla mäge :D. Mõni päev läheb nagu väga hästi, palli löögid on head ja panen värava ja siis teine kord on nii , et hea kui ma üldse pallilegi pihta saan.

Sõbrad: Maki (võrkpall) ja Haruna (jalgpall)

Haruna

Haruna ja Maki .

Mul on iga päev perega tore koos olla. Kui ma tulen koolist koju, siis me ikka räägime palju ja teeme nalja. Neile meeldib mulle teha komplimenti, et ma olen "nunnu", aga see mulle nagu eriti ei meeldi ja nüüd nad teevad seda minu kiusamiseks vahel. Ma otsustasin siis, et ma hakkan üheks päevaks nunnuks, nende jaoks :D.

(kõige parem oli see, et kui mul polnud kampsunit seljas, siis oli nii hästi näha mu päevitusrante, mis ma olin jalgpalli trennist saanud. Käevarred pruunid, õlad valged.)

Meile tulid kooli 6 nädalased vahetusõpilased, kellega meil oli koos väga toredad 6 nädalat ja nüüd on nad koju minemas. Valasime pisaraid ja kallistasime. Väga hea meel, et nad tulid : )!

Squirrel-chan Selina Kanadast

Ally Ameerikast

Madiinal oli sünnipäev ja ma tegin talle sellise postri:

Mina ja Maki 

Tund raamatukogus jaapanlastega.

Tool, mille peal pole patja ja sinna oli jäetud silt "ohtlik istuda".

Tomoe ja Yuka(minu vahetusõde)

Imelikud pildid koolist:

1

2

Vasakult: Yuuka (Ally vahetusõde), mina ja jaapanlane.

Joonistasin Harunast kassi pildi, sest ta on minult kassi häälitsused üle võtnud.

Ma pakkusin end YFU vabatahtlikuks Jaapanis. Sõitsin Hiroshimasse, et testida noorte jaapanlaste inglise keele taset. Nad tahavad Ameerikasse ju kõik minna. Läksin sinna koos oma kooli õpetajaga ja ma küsisin õpilastelt inglise keeles küsimusi ja nad pidi mulle ka inglise keeles vastama. See oli meeldiv kogemus nii mulle kui ka õpetajale, kelle erialaks on inglise keel ...no nalja sai : D. Üldiselt oli tore ja ma sain seal koos teiste YFU vabatahtlikutega (kes olid enamasti vanad inimesed, aga ülitoredad) koos lõunat süüa. Peale seda läksin ma omapead shoppama, ostsin T-särgi. 

Ma sain sõbraks ühe rock-poe-müüjaga, kes on äärmiselt tore. Ta nimi on Mari ja ta on just ülikooli lõpetanud. Ta näeb ise ka väga lahe välja, tal on juuksed ära värvitud ja ta kannab samas stiilis riideid, mida ta müüb. Ma olin seal poes enne ka käinud, aga siis me rääkisime natukene, seekord rääkisime pikalt ja ma andsin talle oma telefoninumbri, kuhu tuli 2 päeva hiljem sõnum temalt.

Et Selina't ära saata korralikult, läksime me kõik koos karaoket laulma, mis oli jällegi väga õnnestunud minek, sest me läksime esmaspäeval ja siis oli üks väga odav koht, kus oli mõnus istuda ja laulda.

Yuuka (Ally vahetusõde), kellega mul on samad lemmikudartistid, niiet me saime koos jaapani keelseid laulde laulda, millest keegi teine midagi ei teadnud.

Me veetsime karaokes umbes 3 tundi ja kui me hakkasime tagasi tulema, siis nägime sellist huvitavat karu kuju. Tal olid deemonlikud helendavad silmad ja müts kuklasse visatud. Ja mis kõige huvitavam .....

Peale karaoket läksime me purikurasse pilte tegema ja peale seda jätsime me Selinaga hüvasti. See on meie viimane pilt koos. Pärast pilti nutsime kõik :D

Paari päeva pärast on Ally minek tagasi Ameerikasse.

Täna jõudsin tagasi laagrist, kuhu ma läksin üleeile. Olime seal kohapeal siis 3 päeva ja 2 ööd. Kõige pealt sõitsime bussiga kooli juurest mägedesse tund ja pool. Kui linnas on tapvalt kuum, siis mägedes oli mõnusalt soe ja tuul puhus vaikselt. Meie telgid olid puude all. Osad inimesed pidid ise enda telgid ülesse panema, teiste telgid olid juba ülesse pandud. Minu krupi telk oli juba olemas. Kuigi see oli laagris kõige väiksem telk ja meie krupp oli kõige suurem - 7 inimest. Uskuge mind kui ma ütlen, et ma pole silmatäidki maganud, sest seal oli väga umbne ja maa oli kõva.

Me pidime tegema endale sööki lõkke kohal, mille me pidime ka ise valmistama. Päris põnev oli. Me saime ujuda võrratus jões, mis oli sügav, kuid seal olid tihti hiiglaslikud kivid, mille peal sai puhata v seista. Vooli oli meie ujumis koha juures väga nõrk, niiet uppumisohtu polnud :D 

Kuigi mu sõber- Miko, otsustas kivi pealt peakat hüpata (KUIGI MA ÜTLESIN TALLE, ET TA EI HÜPPAKS), maandus ta peaga vastu kivi vees ja sai väga suure muhu, mis tegelikult nägi päris tore välja :D.

Kõige toredam on see, kuidas sa lähed kamba tüdrukutega metsa, kes paaniliselt kardavad iga teist organismi millel on rohkem kui 2 jalga :D. Umbes iga poole tunni tagant sai kuulda kuskilt mingit kiljumist, sest putukas lendas juhuslikult temast mööda. Kui aus olla siis oli sealne vets suht õudusunenägu. Ja mitte sellepärast see oleks olnud räpane v midagi. Üldsegi mitte, metsas oli kohe veevärk olemas ja puha, aga see oli putukaid täis. Need polnud lihtsalt väiksed kärbsed pea kohal lendamas, vaid mingid kuradi hiiglaslikud rohutirtsud, punased putukad, rohelised liblikalised. Eriti meeldis putukatele koguneda vetsu öösel. Minu lemmiktegevus selles laagris oli putukate püüdmine ja jaapani tüdrukute tagaajamine nendega.

Tegime lõkke ka, kuhu tulid 2 meesõpetajat afroparukaga ja panid gängsterite muusika tagataustaks ja tegid kummalisi tantse :D

Kõige tüütum selle kogu kämpiku juures oli see, et me pidime potid läikivalt puhtaks pesema, sest pärast käisid õpetajad kõik väiksed kumerused hambaorgiga läbi. Niiet kõik krupid pesid potte ja panne umbes paar korda üle : D... jaapanlaste täpsus....

Minu lemmikmanga Jaapanis, mis räägib kuidas on inimeste küla, mida ümbritsevad suured müürid, et hiiglased, kes inimesi söövad, ei saaks sisse pääseda. Pm nad pääsevad sisse ja inimesed peavad nendega võitlema.

Mulle väga meeldivad Jaapanis kasutatud asjad. Kuna jaapanlased hoiavad kõike väga hästi, siis kasutatud asjad on ka väga hästi hoitud ja näevad välja nagu uued... ainult on väga odavad. Ma olen endale jõudnud osta juba CD'sid väga väikse hinna eest.

Mu telefon on ära jaapanistunud, ma olen jõudnud selle nunnusid kleepse täis kleepida. Kuna jaapanlased ujuma minnes ei kasuta bikiine vaid särki ja pükse (selle all on bikiinid), siis ma pidin endale ka sellised ostma. Muidu oleks lihtsalt piinlik. Ma ei ostnud isegi meeste kaupa, sest enamus tüdrukud kandsid selliseid riideid. PS: ujudes on need väga rasked ja takistavad liikumist.

Koolis oli meil selline üritus nagu Open School, ehk iga kooli huviring näitab nende oskusi ja põhikooli õpilased tulevad kooli vaatama, sest võibolla tahab keegi sellesse kooli astuda. Mina polnud jalgpallilastega sel ajal koos, vaid hoopis vahetusõpilaste ruumis, kus oli mõnusalt jahe - 20 C :D

Ma nautisin kohe väga seda, kuidas ma võtsin ukse pealt suvalistelt jaapanlastelt käest kinni, tõmbasin nad ruumi ja surusin pliiatsi ja paberi kätte, et nad teekisid riikide küsitluse ära. Me tegime selleks ürituseks oma riigi kohta postreid, mina tegin siis Eesti kohta. Ma üritasin neile seletada, nendega suhelda ja pakkusin neile komme ja kui keegi läks uksest mööda, siis ma olin "KAS SA JUBA SIIN RUUMIS OLED KÄINUD ?! KUI EI, SIIS MÖÖDA EI TOHI ASTUDA!" 

Me saime isegi õpetajalt kiita, et me nii palju õpilasi saime enda ruumi kutsutud. Meil jäi kommidest ja küsitlustest puudu. Isegi kui aeg sai otsa, oli meil ruum inimesi täis : D. Natuke kurb oli ka, kui ma pidin neile seletama, et kui nemad siia kooli astuvad, siis mina juba lähen koju tagasi.

Mingil hetkel läks meie klassiruumi konditsioneer katki ja siis me kõik surime seal 30C juures (umbes 1 h)

Samuti tegime me tantsu ühe popi jaapani laulu Kyary Pamyu Pamyu - Ninjari Bang Bang järgi. Kasutasime ninja liigutusi ja tants tuli väga vinge. Harjutasime seda 2 nädalat iga päev raamatukogus : D.

Järgmine Open School tuleb oktoobris, mida kõik juba pikisilmi ootavad.

Ma üritan jälle kirjutada, kui mul on suvevaheaeg läbi saanud. Üritan ka palju pilte teha, sest seekord jäi piltidest natuke väheks, sest ma unustasin tihti kaamera kaasa võtta ja isegi kui kaasa võtsin, siis ei tulnud selle peale, et seda iga kord kasutada.

Tänan Kerly't, et ta mind eesti keelega aitas :D

Nautige Jaapani populaarsemat laulu :D

Pikk pikk postitus.

Tere, taas.

Ma jagan oma tegemisi teises järjekorras. Sest ma enam, väga ei mäleta, mis oli millal.

Sain rongijaamas ühe kooli tüdrukuga tuttavaks ja ta oli hästi tore. Sain temaga natuke aega vaid läbi käia, sest ta kolis Tokyo lähedale, Kanagawasse. :(

Siin ta on:

Esimene ja viimane lõunasöök koos....

Selline näeb välja minu raamatukogus õppimine, kui ma õpin. Plus palju prahti, sest ma söön seal....

 Jaapani keeles on jalka reeglid veel siiski natukene keerulised, võttis aega, aga tõlkisin tähtsad asjad õpikus ära... nagu sisukord.

ja mõned peatükkid ka.

Iga hommikune kooli minek 

Selle parempoolse sinise posti kõrval ootan ma hommikuti rongi

Need elukad on üliarmsad, pildi peal näevad küll rõvedad välja, aga tegelt on neil vähi nägu ja nad on väga pehmed. Mu vahetusisa leidis nad kuskilt riisi kotist ja siis me vaatasime neid umbes tund aega.

SPORDIPÄEV

Minu koolis oli spordipäev, mis erineb täiesti Eesti kooli spordipäevast.

1)Selleks valmistutakse juba kuu aega ette

2)Sinna tulevad vaatama vanemad, perekond, tuttavad

3)Pole selliseid spordialasid nagu kuulitõuge, kaugushüpe jne. Pigem on mängud, kus sa pead partneriga v üksi mingi tee läbi, teatejooksud, tantsude esinemised

4)I aasta õpilased on punane tiim, II aasta õpilased kollane tiim ja III aasta õpilased on lilla tiim. Iga aasta võidab mingi tiim. Hetkel on selleks juba mitmendat aastat lilla tiim. 

5)Vahepeal võistluste ajal on mingid ergutuskoorid, kus ma olin ka sundolukorras sunnitud tantsima.

6)See kestab hommikust õhtuni, mitte nagu Eestis, et teed oma paar ala ära tunniga ja siis lähed koju ära.

Kõik vahetusõpilased peavad iga aasta osalema ergutuskooris. Ergutuskoor õpib ühe tantsu ära v teeb ise ühe. Minu grupp otsustas, et nad tahavad AKB laulu ära õppida. .......................... ._. See oli üks nendest jubedadest nunnudest tantsudest. KUID, kuna mu jalgpalli õpetaja on nii lahe nagu ta on ja otsustas, et keegi jalgpalli lastest ei tohi trenni ajast raisata aega selle tantsu õppimisele, siis mina ka läksin peale tunde kohe kiiresti trenni. Omad vitsad peksid pärast - ma olin ainus, kes ei osanud tantsida. Esinemise ajal vaatasin koguaeg teiste pealt maha ja siis tegin liigutusi valesti ja vahest lihtsalt seisin või improviseerisin. Kujutan ette, kui naljakas seda võis olla kõrvalt vaadata, aga minul seal nii lõbus seista polnud :D Tagantjärele mõeldes on endal ka naljakas.

Minu teised alad olid klassi teatejooks, grupi teatejooks ja köievedu (millest mina ei olnud teadlik. Keegi oli otsustanud, et ta tahab ise teha minu ala ja siis ütles õpetajale, et ta vahetab minuga ära :D). Enamus ajast ma seal spordipäeval olin pea laiali otsas ja midagi ise aru ei saa. Kõik vedasid mind siia ja sinna.

Spordipäev algas sellega, et me kõige pealt marssisime Indiana Jones'i theme lauluga rivisse, kuulasime tund aega mingeid kõnesid ja haudusime päikese käes. 

Enamus ajast istusin ma telgi all ja tegin pilti v ajasin juttu ja tegin mingeid kummalisi tantse teistega. Mul on kahju, et Eestis pole sellist spordipäeva, nii paljust jäädakse ilma :(. Jagan siis pilte teiega:

jeii, mina senpaidega. See gorilla oli parim.

Ma ei tea miks, aga minul ja Mikol on alati mingid imelikud pildid.

Igastahes nende telkide taga oli palju vaba ruumi ja ma jõudsin mingit free style tantsu teha One Directioni laulule. Kõige piinlikum on see, et need lapsevanemad, kes teisel pool väljakut telkide all istusid, nägid. Ma loodan, et nad väga ei vaadanud, sest lastesport oli kindlasti huvitav. Mu vahetusisa lindistas enamus spordialasid ja siis jäi peale ka see, kuidas mina tagataustal tantsin... :D

See vasakul pool olev tüdruk ütles mulle ,et ma teda kutsusksin Tomato'ks. Ja nüüd paar päeva tagasi palus ta sõber, et ma ta sõpra Peach (virsik)'uks kutsusks.

Deep pilt ühe klouni melanhoolsest elust.

ÜHESÕNAGA, NAGU TE SAITE PILTIDE JÄRGI ARU: MUL OLI VÄGA LÕBUS. Ma väga tahaks seda veel oma elus korrata!

Ma juba ennem kirjutasin, et me õpime raamatukogus. Kuid enamusajast, kui ma raamatukokku sisse kõnnin, siis vaatab mulle vastu selline vaatepilt. 

Pean ausalt tunnistama üles ühe pahe. Ma läksin vahetunniks raamatukokku laua alla magama ja magasin terve inglise keele tunni maha. Päris piinlik olukord. Aga ma polnud üksi, Madiina magas ka, aga laua peal :D. Varsti tekib sinna ühiselamu.

Mu jaapani keele õpetaja teeb mulle alati kingi peale igat Kumonit (jaapani keele töövihik). See kord sain käteräti ja kommid (kommidest pilte pole, sest ma sõin need ära).

Läksin siis 6.-8. juuni Sanbe mäe laagrisse. Sanbe on mägi, mille kõrgus on 1126m. Me sõitsime sinna laagrisse 3 tundi bussiga. Alguses ma tegin paar pilti bussiaknast, aga siis ma jäin magama.

Laagris olime me neljastes tubades. Ma olin siis oma sõpradega, kellega ma ühes klassis käin, ühes toas.

 Ta on mu kõige huvitavam klassiõde :D

 Päike muudab kõikide näod viimasel ajal hapukapsaks. Umbes nii on igal pildil ja siis ma lihtsalt pidin ilusaimad hapukapsa pildid välja valima.

Laagris olid meil mingi alad, mis me pidime valima. Ma valisin sellise ala, kus sa pead mööda metsa ringi jooksma ja mingeid punkte leidma mingi aja jooksul. Ma olin liiga entusiasmi täis, jooksin kiiresti ees ja siis mu 2 tiimi kaaslast kuidagi jõudsid järgi, aga me leidsime ka päris palju :)

Teise tiimi tüdruk leidis maast mao naha.

Kaugelt vaadates Sanbe.

 nunnu vol2.

 (^o^)

 Mariiga koos :)

 Et siis vasakult: Yui, mina, Mio ja siis tüdruk keda ma ei tea :D

Paljud ütlevad koguaeg, et teeme koos pilti, aga ma ei tea enamuste inimeste nimesid, kellega ma koos pilti teen D: . Kõige hullem on see, et nad küll ütlevad mulle oma nime, aga umbes nädala aega hiljem ma arvan, et ma näen neid esimest korda oma elus. Mul on tõsiselt mälu probleemid.

 Mu hingesugulane: Juri.

Enamus huvid on meil samad, muusika, anime, toit, manga.

 Ma sõin laagri ajal (3 päeva jooksul) 8 jäätist ära.

Kawaii Miko

Kuskilt salastatud failist tulid imelikud pildid välja. Üritame jõuda allikateni, aga jaapanlaste mõtteviis jääb ette.

Esimese päeva õhtul läksime me planetaariumi ja vaatasime teleskoopidest tähti. Ma nägin esimest korda näiteks Saturni nii selgelt nagu oleks see kõigest pilt. Vaatasime mingit tähte, mis oli õhku lennanud ja siis oli tekkinud sädelev ring.

Teisel päeval ronisime me Sanbe otsa(1126m) see võttis umbes 2h, üleval me sõime ja siis tulime alla tagasi. Kusjuures, see polnud nii kerge. Eelmine aasta tuli üks tüdruk sealt joostes alla, komistas ja kukkus end surnuks. Kuigi ma elusalt tagasi jõudsin, siis ekstreemsportlaseks end veel ei nimetaks.

 Enne mäkke tõusu. Nägime puhtad välja ja juuksed olid ilusad....

 (putuka kest)

 Vaade Sanbelt

 ...Jõudsime kohale higistena ja juuksed ka väga ilusad polnud. Mina küll vähemalt :D

 Miko tegi MEIST pilti.

Kõik arvasid, et see väike maja tagataustal oli vets, aga nad pidi sügavalt pettuma, kui selleni jõudsid :D

 Veel üks mägi ilmus vaatevälja.

Fuuka

(järjekordne ääretult huvitav isiksus)

Hakkasime alla tulema:

 Õpetaja leidis linnupesa.

 Kes leiab vea?

Õhtul tegid kõik õpilased ise enda rühmale süüa. Minu rühm tegi yakisobat - nuudlid, liha ja juurviljad, mis on pannil koos praetud. Minu töö oli koos Yui'ga teha tuli alla. Kuna meile öeldi et lubatud on ainult 1 pange täis puid, siis me panime ikka täiega. (meil ei läinud 1/3 vaja). Me tegime seda kauem, kui teised rühmad. Kohe näha, et kogenud matkajad.

 See on siis meie oma.. See ilus oli teise rühma oma :D

 Töö hoos!

 Kõige armsam pilt terve laagri jooksul on see: Ha-chan on nagu karumõmmi.

Yakisoba tuli väga maitsev, aga riis kõrbes põhjast mustaks. Riis nii maitsev polnud.

Peale sööki oli meil pesu ja peale seda oli Sanbe laagri võimlas klotsidest kujude ehitamine. Jällegi oli meie klassi oma kõige võimsam. Me ehitasime selle nii kõrgele, et minu ja teise meie klassi kõige pikema tüdruku turjale pidi seisma üks kerge tüdruk. Ta ka siis ehitas nii palju, kui käsi ulatas.

Viimasel päeval läksime me vanasse Jaapani hõbeda kaevandusse.

石見銀山

(Iwamiginzan)

 Sokk.

 Kaks sokki.

Parklast pidime me umbes tund aega selle sissepääsuni jalutama. Loodus oli hingematvalt ilus. Need pikad puud meenutasid mulle jubedalt TERA (arvutimängu ) loodust ja enamus ajast oli mul peas mõte "Kus siis kääbikud on?!"

  Ja siis mu klassiõde leidis mao. Polnud ohtlik, aga jällegi huvitav kogemus. (maost pilti pole)

Koopasse: 

Need koopad olid jube madalad. Jaapanlased said jah sirgeseljaga käia, aga mina ja Tove pidime end mingiks rulliks tõmbama, et pead ära ei lööks.

 Minu käsi.

 Ja siis ma leidsin õnge, mille otsas oli kurk....

 Jaapani müüdis on olend nimega Kappa. Ma pole kindel, mis v kes see täpselt on, aga see on mingi olend, kes inimeste peal trikke teeb .. ja järelikult sööb kurke, sest selle õnge otsas oli kurk.

Kappa

 Tänaval lahe joogiaparaat.

Natuke jaapanlaste pesukommetest. Sanbel on suur suur vannituba, mille keskel on suur suur vann(nagu bassein), kus on väga kuum vesi. Enne tuleb end puhtaks pesta ja siis vanni minna. Asi on aga selles, et siin lähevad KÕIK KOOS PESEMA. Mis tegi olukorra eriti piinlikuks. Pestes on aga väiksed vaheseinad, aga kuivatamise ajal ja vannis pole mingeid seinu ja rätikuid eriti kah ümber ei panda. Ma ei ütleks, et see kogemus mulle nii väga peale läks :D. Sanbe reis oli tore, aga seda vanni minekut ma korrata ei tahaks.

Viimasel ajal olen jõudnud natukene ka sõpradega välja minna.

Käisin siis Hiroshima linnakeskuses, milleks on peatänav nimega Hondori. Seal on palju poode ja karaokesid, mängimiskohti, restoraane.. pm kõike..

Mina ei kirjutanud seda teksti : D, puht jaapanlaste kätetöö.

Käisin ka vahetusõpilastega väljas:

Meil oli Hiroshimas mingi üritus, kuhu tulid minu kooli vahetusõpilased ja kõik esinesid millegiga. Madiina tantsis rahvustantsu kostüümis, mille tegi tema ema. Mina mängisin kitarri ja laulsin - eesti keeles ja Tove mängis flööti.

Üks purikura vahele:

Käisin teiste vahetusõpilastega linna peal. Ostsin 2 mangat :D produktiivne shoppamine.

 Need lambad tantsivad kui nuppu vajutada.

 Tove

 Madiina 

 Läksime manga poodi.

Lõpuks kui kõht läks tühjaks, läksime jaapani stiilis sööke sööma. See oli magustoit: tee ja riisipall, mille sees oli macha anko.

See on mingi special udon, karri udon.

Hondori:

Koju minnes leidsin maja, mille katusel kasvab muru.

SEE ON PRAEGUSEKS KÕIK! KIRJUTAN MILLALGI JÄLLE.

Palun, üks ühe silmaga poiss lehvitab teile :D!