Tere taas.
Käin lõpuks Jaapani koolis!... mis... on .. ülilahe!!! Ma käin pooltes tundides: inglise keel, matemaatika, eetika tunnid, kehaline kasvatus, muusika, IT. Vahepeal on mul vabad tunnid, mingi 4 tundi järjest vaba. Sel ajal pean ma kooli raamatukogus külmetama. Tõsiselt külm on seal, raske on jaapani keele õppimisele keskenduda.
Jaapani kool algab 8.30, aga alati on reegel "5 minutit varem". Siis on juba kõik valmis tunniks. Esimene tund on 15min klassijuhatajaga, kus klassijuhataja räägib põhiasjad üle, mis toimub kus jne. Iga tund kestab 50 minutit ja vahetunnid on 10 minutit. peale 4. tundi on söögivahetund, mis kestab 40 minutit. Siis me kõik võtame oma lõunasöögi karbid välja. Minu söömine on nii kiire, et iga päev: hommik, lõuna, õhtu. Koolis kui ka kodus imestatakse, et ma söön nii kiiresti. Peale 6. tundi on meil 15 minutit koristamine. Mina koristan väljas. Lõbus on küll, räägime juttu ja pühime autoteed :D
Kooli sõidan hommikul rongiga (mitte kiirrong, kõik rongid pole Jaapanis kiirrongid). See on umbes 40min. ja siis ma kõnnin umbes 15 minutit kooli. Iga hommik lähen koos oma õega. Tagasi tulen ka enamasti õega, üksi või koolisõpradega. Hommikuti on alati vaikne, magame rongis. Tagasitulek on alati selline, et juttu jätkub mitmeks päevakski :D
Ma pingutan hetkel väga oma jaapani keele õpingutega. Ma pole isegi Eestis midagi nii pingsalt õppinud. Tulemusi on juba näha, ma saan päris hästi suheldud nii klassikaaslastega kui ka perega. Raske on vahest mingeid maailmavaateid põhjendada, nii tugev veel keel pole. Tunnid on ka siiski natuke rasked, ma midagi saan aru, midagi ei saa ja siis ma unustan ära, mida ma aru sain ja lõpetan hoopis sellega, et joonistan vihikusse jalka trenni inimesi.
KUID! Ma juba jõudsin matemaatika õpetajat parandada : D. Ta unustas "x"i eest "3". Selle peale vastas mate õpetaja "subarashii" - "suurepärane".
Õpikuid mul eriti pole ja õpetajad unustavad koguaeg ära, et ma ei saanud ju kodutööd teha. Nüüd on juba vahepeal imelik öelda "...ee... õpetaja, ma pole ju õpikut saanud" :D
Ma olen päris populaarne koolis, inimesed, keda ma ei tea, tervitavad mind iga nurga peal, tutvustavad end mulle, räägivad juttu - IKKA VEEL. Igav küll ei ole. Enamasti öeldakse mulle, et ma olen pikka kasvu, ilusa näoga, lihtsalt nunnu... ja ilus mees...... xD.
Põhja-Korealt pole arvatavasti väga midagi karta, niiet loodetavasti tuumasõda ei tule.
Väga palju riideid pole ostnud, vahepeal ostan süüa natuke ja jõudsin teistkorda osta endale asja, mida mul väga vaja ei lähe. Selle :
See elukas on öösiti kaisus.
Koolis läksin jalkatrenni, kus ma olen juba enamustega sõbraks saanud. Kõik on lihtsalt nii toredad ja abivalmid. Ma olen päris kindel, et see jalka tiim teeks Viljandi Tulevikule 1-0 ära. Trenn on teisipäevast pühapäevani. Iga õhtu jõuan kell 8 koju. Treener on väga meeldiv ja ma ei tea, super lihtsalt.
Jaapan on aga väga väga väga kulukas riik. Isegi kui ma midagi ei raiska, läheb raha palju. Eriti jalgpall.... Koolis on jalgpallist veel kallemaid trenne ja koolist väljaspool.. sellest ei hakkad üldse rääkimagi. Mul on nii suur hirm sees, et mul võib jalgpall üldse pooleli jääda, kuna see nii palju raha nõuab. Las ma valgustan teid:
- Tossud - 50€
- Kooli jalkatrenni kott - 55€
- Võibolla vaja minev uniform - 81€
- Talve kostüüm - 81€
- Klubi makse kaks korda aastas 50€. Üks kord nüüd ja teine kord 6 kuu pärast.
- Laager 161€
- Iga kuised bussisõidud võistlustele (esimese aasta õpilased {mina})ei võistle, aga peavad pealt vaatama, et õppida.
- Jalka riided
- Iga kuu on body trainer - 25 €
- 2 korda kuus ostan endale 33€ läätsed. (Prillidega jalkat mängida ei saa)
Ma sain eile raha shoki ja mul oli terve päev migreen. Kui siiski raha olukord laheneb, treenin ma sama palju kui jaapanlased ju siiski ja Eestisse tagasi tulles lähen ka jalgpalli trenni.
Täna õppisin näiteks veel mängu reegleid.
Tundub, et paljud muretsevad mu pere pärast. Pere on super ja tore. O-kaasani söögid on imehead. Kõik on sõbralikud, abivalmid ja mõistavad mind. Õed on nii armsad ja nendega koos on päris lõbus Jaapani telerit vaadata : D.
Nädalavahetustel lähen alati perega kuskile. Eelmine nädal käisin Miyajimal. See on saar, mis on Hiroshima lähedal. See saar on kuulus punase torii ja selle taga oleva pühakojaga ja kitsedega.
Sõitsime sinna praamiga, umbes 15 minutit.
Kuulus punane torii
Saarel on veel suur veemaailm, kus on kalad ja loomad, kes elavad kas vees või selle lähedal.
Okey, mina alguses mõtlesin, et seal on mingi kitsede loomaaed. Ma eksisin... Kitsed elavadki tänaval. Seal on palju puid ja mingeid mullahunnikuid, kus nad elavad. Käivadki inimestega samadel teedel. Mina ütleks, et seal on väga ilusti organiseeritud ja ürpis puhas. Kuigi oli silt, et palun mitte katsuda neid, ega sööta neid, jõudsin kõik sealsed neid näppima minna. Kuna kõik juba patsutasid, siis ma ka natuke katsusin.
See siin peab näiteks läbirääkimisi taksojuhiga, sest unustas rahakoti maha.
Üliarmsad olid nad ikka küll
Junnasid kah tänava peale. Kedagi ei huvitanud, kõik panid junnidest läbi.
Lõpuks läks sõjaks...
Võitlesin elu eest...
Viimasel hetkel virutasin vastasel pea maha, võitsin.
Kuulus tempel torii taga
Luurasime mingit pulma pealt, mis tundus päris avalik olevat.
See siin on pruut, kellel on imelik kobakas peas (ei, ma ei saanud aru, milleks seda vaja on):
torn
Saket lademetes:
Päike paistis silma
See puu pidavat väga haruldane olema.
Läksin veemaailma ka,aga sealt väga osavaid pilte ei saanud, sest kalad ujusid liiga kiiresti ja hämar oli. Seal oli palju kalu ja lõpuks läksime hülge showd vaatama. Hüljestest ei teinud pilti, aga nad olid nunnud.
Happy face ":3"
Rõve :D
Hirmuäratav elukas, eriti silmad.
See pämp oli nii nunnu, vudis koguaeg ringi, mängis üksi ja ujus.
Minu päevik Jaapanis (jõudsin juba meisterdada):
Päeviku sees on purikura :3
Üritan jaapani keeles kõike teha.
MAMEPAN, MIDA MA EI SAA KOGUAEG SÜÜA, SEST MA TAHAN JALKATRENNI MINNA. AGA SEE ON ÜLIHEA. TE VÕITE HEA MEELEGA KADEDAD OLLA!
Kuna mu pere teab, et ma olen ülisuur mame fänn (mame - sweet beans), siis mu vanaema tõi mulle neid saiakesi kilekoti täis :D. Mu vanaema on üldse nunnu, ta toob igapäev maasikaid ja bambust, kuna mulle nii maitsevad need :3.
Pühapäeval käisin ema ja teise vahetusõpilase, Tove, perega maasikaid korjamas. Sõitsime sinna tundaega ja autos kuulasime J-rocki : D. Tovega rõõmsalt laulsime kaasa, sellel ajal kui teised üritasid mingit vestlust aretada.
Maasika korjamine polnud põllul, vaid kasvuhoones. Vahed olid nummerdatud, kõik oli süsteemis. Jaapani maasikad on imemaitsvad, aga see kogus ,mis me seal korjasime oli üliväike. Jaapanis on kõik väike ja meeletult kallis.
Kasvuhoonete ees oli mingi väike plats, kus me proovisime sõita 3 inimese jalgrattaga, mis oli võimatu. Panime matsu ja teisel korral sõitsime kasvuhoonde sisse :D.
Meie oma oli vaid üks väike karp. Aga mina ei põdenud, vanaema maasikad on palju paremad :D
Koos Rootsi vahetusõpilase Tovega.
ümber on roosakas riis, sees on sweet beans ja maasikas. Minu magustoit
Kondenspiim, mida ju Eestis ei saa ja ma pidin terve purgi ära jooma :)
Mina sõin pastat.
Tove sõi nuudleid.
Vaade maasika-korjamise-koha-restoraani aknast:
KOOL:
Koolis on ikka päris karmid reeglid. Kord kuus võetakse ritta ja ma siis tulevad õpetajad (koomiliselt tähtsate nägudega), kes kontrollivad - küüned, kulmud, juuksevärvi, kõrvarõngad. Minu kulmude kohta ei öeldud mitte midagi, küüsi mul nii kui nii eriti pole. Kuid nad imestasid mu kõrvarõnga aukude üle. Probleemi ei tulnud.
Kui mul tunde pole, siis õpin kooli raamatukogus, mis mulle üldse ei meeldi, sest seal on lihtsalt nii külm. Ma küsisin oma klassijuhatajalt, kas ma võiks kooli ees istuda trepil ja päikse käes õppida. Selle peale läksid õpetaja silmad suureks ja ta ei osanud midagi öelda. Ma olen vist inimajaloos esimene, kes sellise ettepaneku teeb. Mulle meeldib, et siin on kõikide roll paigas ja kõva distsipliin. Natuke kummaline on ka. Tove klassis on kummalised olukorrad vahest. Näiteks - klassijuhataja ütles lambist kõigile, et nad sokid ära võtaksid ja kõik käisidki terve päev ilma sokkideta ringi. Keegi ei teanud miks nad pidid ära võtma, aga kuna õpetaja ütles, siis nii ka tehti. Samuti ütles nende klassijuhataja sellise reegli "isegi kui õpetajal pole õigus, on tal alati õigus" xD. Minu meelest on see naljakas, kuigi hetkel tundub küll, et vahepeal juhitakse lambakarja inimõpilaste asemel.
Söökla:
Saialett:
Fuajee:
Minu klass:
Raamatukogu, kus ma pean õppima pool päeva ja end surnuks külmetama.
Raamatukogus avan akna ja istun seal nagu konn, käed on pruunid, jalad valged.
Hingematvalt ilus vaade raamatukogu aknast.
Umbes selline on minu igapäevane lõunasöök. See on ülimaitsev, niiet palun, olge kadedad :)
See puru käib riisi peale. Hetkel oli munamaitseline :D
Sõbranna obento:
Yui-chan'iga koos.
Haru-chan'iga koos.
Igapäevane koristus.
Jalka spiked.
Hetkel ma ei oska rohkem midagi kirjutada. Järgmise korrani!
Sa elad vist jah troopikalises koolis, nii palju päikest :D
ReplyDeleteSa päikesekreemi ikka kasutad? Ma tunnen muret, kuna seal paistab nii palju päikest :D
ReplyDeleteOle tubli!!!
Loen ikka meelsasti sinu seiklusi :)
Ei kasuta, ma olen kella 6-st hommikul kella 16'ni koolis. Peale seda on jalka trenn väljas. Natuke saan päikest, that's fine, selle kõige parema aja istun koolis.
DeleteSa oled ikka nii Laura :D 50 minutilised tunnid, koristamine, range kord... ja kõik nii positiivse tooniga. See on lahe et sa korralikult trenni saad teha:D Kas sa muidu poistega saad ka suhelda ? Aga ülilahe et sul on lahe ja lahe blogi on sul kaa !!!!!
ReplyDelete